Loengud 2024

Avalik veebiloengute sari “Liikuvusanalüüs ja planeerimine inimmõõtmeliste linnade jaoks”

Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute labori korraldatud loengusari toob kõnelema liikuvuse ja transpordiplaneerimise eksperte ja juhtivaid teadlasi nii Eestist kui väljastpoolt. Loengusarjas otsime vastust küsimusele, kuidas toetada sotsiaalselt ja keskkondlikult jätkusuutliku liikuvuse ja kestliku linnaruumi kujundamist liikuvusanalüüsi ja transpordiplaneerimise kaudu. Loengud käsitlevad transpordipoliitikat ja liikuvusega seotud strateegilist planeerimist, sotsiaalse muutuse juhtimist, transpordi ja liikuvuse sotsiaalseid, keskkonna- ja terviseaspekte, kättesaadavuse kontseptsiooni, liikumisviide eripärasid ja lõimimist ning uusi andmekogusid ja meetodeid liikuvusanalüüsis ja transpordiplaneerimises.

Vaata 2024. a kevadsemestri loengute kava siit alt.

Loengusari toimub Tartu Ülikooli geograafia magistriõppekava “Liikuvusanalüüs planeerimises” õppeaine raames.

Registreerumine:

Täiendav info: , Siiri Silm (siiri.silm [@] ut.ee), Age Poom (age.poom [@] ut.ee).

Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute labor


PhD Silver Sillak Kliimaministeerium 11. aprill kell 14:15–15:30 Kuidas kliimapoliitika liikuvust mõjutama hakkab? Silver Sillak töötab hetkel nõunikuna Kliimaministeeriumi kliimaosakonnas, kus ta panustab muu hulgas transpordi ja liikuvuse valdkonna kliimamõju vähendavate poliitikate väljatöötamisse ning Eesti kliimaseaduse koostamisse. Enne seda töötas ta nooremteadurina Aalborgi Ülikoolis, kus ta nõustas kohalikke omavalitsusi taastuvenergiale ülemineku strateegiate koostamise ja elluviimise juures, üle-euroopalises keskkonnaühenduste võrgustikus Bankwatch, kus ta jälgis, et avaliku sektori raha kasutataks võimalikult läbipaistvalt ja keskkonda säästvalt, ning Tartu Ülikoolis, kus ta uuris erinevate tööstusharude, ühiskonna ja keskkonnakriisi omavahelisi seoseid ja arengut.	PhD Kristi Grišakov Tallinna Linnaplaneerimise Amet 18. aprillil kell 14:15–15:30 (Liikuvuse) ruumiliste tulevike mõtestamise abivahendid planeerijatele Kristi Grišakov juhib Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistust. Varasemalt juhtis ta Eesti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna poliitika- ja analüüsivaldkonda. Enne seda töötas Tallinna Tehnikaülikoolis programmijuhina, kus juhtis mitmeid uurimisprojekte. Kristi uurimisvaldkond tegeleb strateegilise ruumilise planeerimise ja tulevikust mõtlemise meetodite omavahelise seostamisega. Ta on olnud viimase kahe Eesti Inimarengu Aruannete tuleviku peatüki toimetaja. Kristil on doktorikraad ruumilises planeerimises ja urbanistikas.	Kaasprof. Luc Wismans Twente Ülikool 25. aprillil kell 14:15–15:30. Loeng on inglise keeles. Otsuse informatsioon: arengud transpordi modelleerimises Luc Wismans on kaasprofessor Twente ülikooli transpordiinseneeria & -juhtimise grupis ning firma Technology & Innovation of Goudappel direktor. Tegemist on Hollandi suurima liiklus- ja transpordikonsultatsioonifirmaga. Luc on ekspert liiklusjuhtimise/ITSi, nutika liikuvuse ja transpordimudelite alal, sealhulgas nende kombineerimisega andmeteaduse metoloogiatega. Tänu oma tegevusele nii praktikas kui teaduses rakendab Luc värskeid teadusavastusi praktikas ning teeb teadust vastavalt praktilisele vajadusele.
Euroopa Liidu kliimamäärus, mille järgi tuleb aastaks 2050 saavutada kliimaneutraalsus, ja kliimapoliitikate pakett „Eesmärk 55“ seavad transpordi ja liikuvuse valdkonnale väga ambitsioonikad sihid ja nõuavad suuri muutusi. Eestis on transpordisektori kasvuhoonegaaside heide aasta aastalt kasvanud, kuid samas on heite vähendamise potentsiaal suur. Eesti kliimaseadusega lepitakse kokku, kuidas seda potentsiaali realiseerida. Selle jaoks on alates läinud sügisest käinud kliimaseaduse koostamise ettevalmistused, kuhu on panustanud lisaks eri ministeeriumite ametnikele veel mitusada huvirühma, teadlastest ja ekspertidest koosnev kliimanõukogu, tehtud on uusi analüüse ning toimunud on ka avalikud arutelud . Protsessi tulemusena on kaardistatud võimalikud lisategevused ja -meetmed, mis saaksid kaasa aidata transpordi ja liikuvuse valdkonna kliimamõju olulisele vähendamisele. Loengus saame üheskoos arutada, millistel tegevustel võiks olla kõige suurem mõju ning kuidas neid päriselt ellu viia.	Tulevik on alati olnud teadmatu ja tume, kuid praegusel ajastul kipume ebakindlust tuleviku ees eriti võimendama ning otsime pidevalt töövahendeid, mis aitaks meil orienteeruda tulevikutrendide ja -teadmatuste võpsikus. Üks ruumilise planeerimise, sh liikuvuse planeerimise põhiülesandeid peaks olema tuleviku kavandamine, kuid sageli napib planeerijatel selleks nii aega, motivatsiooni kui meetodeid. Loeng baseerub Kristi 2023. a sügisel kaitstud doktoritööl, mis uuris tulevikust mõtlemise ja strateegilise planeerimise seoseid. Loengus tutvustatakse tulevikust mõtlemise, sh stsenaariumite loomise põhialuseid ning pakutakse välja võimalusi, kuidas tulevikumõtlemist lihtsamalt, teadlikumalt ning enesekindlamalt põimida igapäevaste ruumiotsuste tegemisse.	Oma loengus tutvustab Luc transpordimodellerimise taustaaspekte, kuid keskendub peamiselt arengutele ja trendidele, mis muudavad otsustusteabe vajalikkust ja tootmist, tuues seeläbi kaasa uuendusi transpordi modelleerimises. Transpordi modelleerimise arengus on olulisel kohal ka säästva arengu eesmärgid ja digitaliseerimine.



Kaasprof. Andres Sevtšuk Massachusettsi Tehnoloogiainstituut 2. mai kell 14:15–15:30. Loeng on inglise keeles.	Prof. Tauri Tuvikene Tallinna Ülikool 9. mail kell 14:15–15:30	PhD Pia Laborgne Karlsruhe Tehnoloogia Instituut 23. mail kell 14:15–15:30. Loeng on inglise keeles.
Jalakäijate liikumise modelleerimine linnades	Säästva liikuvuse kultuurid: õppetunnid kvalitatiivsetest uuringutest	Liikumisharjumuste muutmine läbi eksperimenteerimise
Kaasprof. Andres Sevtšuk on MIT linnadisaini ja -arengu töörühma juht ning Charles ja Ann Spauldingu karjääriarenduse linnateaduse ja -planeerimise kaasprofessor linnauuringute ja -planeerimise osakonnas, kus ta juhib ka City Form Labi. Tema teadustöö keskendub linnade avalikele teenustele ning linnade jalutamissõbralikumaks muutmisele, luues seeläbi sildu linnadisaini, ruumianalüüsi ja mobiilsusanalüüsi vahele. Kaasprof. Sevtšuk on ka Urban Network Analysis tööriista looja. Ta on teinud koostööd organisatsioonidega üle maailma ning juhtinud rahvusvahelisi teadusprojekte, avaldanud artikleid ning saanud auhindu. Kaasprof. Sevtšukil on doktorikraad linnauuringutes ja -planeerimises ning SMArch arhidektuuris ja urbanismis (MIT).	Tauri Tuvikene on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi linnauuringute professor. Tema uurimissuundadeks on võrdlevad linnauuringud post-sotsialistlikest linnadest ja võrdlevatest meetoditest, millest ta on avaldanud rahvusvahelistes ajakirjades nagu IJURR, Current Sociology; ning linnaliikuvuse praktikad ja regulatsioonid (jalakäimine, autoliikuvus ja ühistransport) linnades, kasutades Tallinnat uurimisalana. Ta on kirjutanud mitmetes rahvusvahelistes ajakirjades nagu IJURR, Geoforum, Urban Studies, Eurasian Geography and Economics. Ta on raamatute Post-Socialist Urban Infrastructures (Routledge) ja If Cars Could Walk: Postsocialist streets in transformation (Berghahn) kaastoimetaja. Ta oli projektijuht HERA rahastatud PUTSPACE projektis ja juhib rahvusvahelist projekti CARIN-PT.	Pia Laborgne on sotsioloog ja jätkusuutlikkuse uurija Karlsruhe Jätkusuutlikkuse ja Kultuurimuutuste Transformatsioonikeskuses, KIT mis asub Karlsruhes, Saksamaal. Tema töö keskendub linnade muutustele, samuti linnakliimale ja jätkusuutlikkuse strateegiatele, näiteks kohalikule juhtimisele, kaasamisele, teadmiste loomisele ja transdistsiplinaarse uurimise valdkonnale, samuti jätkusuutlikkule tarbimisele. Ta püüab kaasa aidata jätkusuutlike tüleminekute kaasloomele, olles eriti huvitatud sellest, kuidas saame kujundada transdistsiplinaarset uurimist viisil, mis on kaasav, kaasahaarav ja motiveeriv, et kaasata ja võimendada erinevaid inimesi, vaatenurki, nende vajadusi ja ideid.
Kuna linnavalitsused jätkavad aktiivse liikuvuse propageerimist transpordisektori süsinikuheitme vähendamiseks, siis on vaja andmeid ja mudeleid, mis kujutaksid jalakäijate linnalist liikumist. Loengus tutvustab Andres esimest New Yorki linnaülest võrgustikupõhiseid andmeid, mille abil on konstrueeritud tipptundide ajal jalakäijate liikumist kujutav mudel. Mudelit on kalibreeritud 2018-19 kogutud andmetega. Mudeli täpsus on üle 90% ning võimaldab teha informeeritud otsuseid infrastruktuuri arendamiseks ning ohutuse parandamiseks.	Oma loengus käsitleb Tauri valdkonda, mille esialgne nimetus on säästva liikuvuse kultuurid. Selles valdkonnas väidetakse, et liikumine säästva liikuvuse paradigma suunas vajab tähelepanu transpordi kultuurilistele aspektidele. Säästva liikuvuse kultuuride lähenemisviis on kontseptuaalselt inspireeritud John Urry ja Mimi Shelleri varajastest kirjutistest (mitte enam nii) tõukunud uue liikuvuse paradigma kirjandusest. Samas püüdleb säästva liikuvuse kultuuride lähenemine praktilise ja rakendusliku transpordiplaneerimise suunas kui uuele liikuvuse paradigmale omane. Loeng tugineb minu varasematele projektidele kõndimisest ja ühistranspordist kui avalikust ruumist. Taustal on ka arutelu autode positsioonist ühiskonnas, eriti vaadeldes automobiilsuse ja postsotsialismi omavahelisi põiminguid.	Loeng uurib eksperimenteerimise rolli jätkusuutlike liikuvuspraktikate edendamisel linnakeskkondades. Esiteks tutvustatakse kontseptuaalset lähenemist, mis aitab mõista liikuvuspraktikaid ja nende seost igapäevaelu teiste valdkondadega. See lähenemine kasutab sotsiaalseid praktikaid keskse analüüsiühikuna, käsitledes neid tähenduste, oskuste ja materjalsete objektide konfiguratsioonidena (Shove jt, 2012). Loeng keskendub seejärel erinevatele reaalmaailma laborieksperimentide vormidele liikuvuspraktikate valdkonnas, alates eneseeksperimentidest kuni ajutisteni sekkumisteni avalikus ruumis.