Loengud 2023

Avalik veebiloengute sari “Liikuvusanalüüs ja planeerimine inimmõõtmeliste linnade jaoks”

Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute labori korraldatud loengusari toob kõnelema liikuvuse ja transpordiplaneerimise eksperte ja juhtivaid teadlasi nii Eestist kui väljastpoolt. Loengusarjas otsime vastust küsimusele, kuidas toetada sotsiaalselt ja keskkondlikult jätkusuutliku liikuvuse ja kestliku linnaruumi kujundamist liikuvusanalüüsi ja transpordiplaneerimise kaudu. Loengud käsitlevad transpordipoliitikat ja liikuvusega seotud strateegilist planeerimist, sotsiaalse muutuse juhtimist, transpordi ja liikuvuse sotsiaalseid, keskkonna- ja terviseaspekte, kättesaadavuse kontseptsiooni, liikumisviide eripärasid ja lõimimist ning uusi andmekogusid ja meetodeid liikuvusanalüüsis ja transpordiplaneerimises.

Vaata 2023. a kevadsemestri loengute kava siit alt. 

Loengusari toimub Tartu Ülikooli geograafia magistriõppekava “Liikuvusanalüüs planeerimises” õppeaine raames.

Prof. Harvey Milleri loeng toimub koostöös USA saatkonnaga Eestis U.S. Speaker Program’i raames.

Täiendav info: Age Poom (age.poom@ut.ee), Siiri Silm (siiri.silm@ut.ee).

Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute labor 

Elias Willberg Helsingi Ülikool 13. aprillil kell 12:15–13:30. Loeng on inglise keeles. Kättesaadavus- ja liikuvusanalüüs linnade kestlikkuse mõistmiseks Elias Willberg on Helsingi Ülikooli digitaalgeograafia labori doktorant, kus tema uuringud keskenduvad inimeste ligipääsetavusele ja mobiilsusele. Tema tööd arendavad ruumigeograafilisi meetodeid, et ühendada ligipääsetavuse uuringutes keskkondlik jätkusuutlikus ja sotsiaalne võrdsus ning uurib võimalusi liikumiskeskkonna headuse mõõtmiseks inimeste vaatenurgast. Lisaks uurib ta uudsete ruumiandmete ja -meetodite kasutus- ja integratsioonivõimalusi koos traditsionaalsemate andmeallikatega. Oma loengus käsitleb Elias Willberg kättesaadavuse ja liikuvuse temaatikat kestlike linnade kontekstis. Ruumiline kättesaadavus, st potentsiaal suhelda mujal paiknevate inimestega, jõuda tegevuskohtadeni ja võtta osa erinevatest tegevustest, on oluline kestlikkuse indikaator eriti linnapiirkondade kontekstis. Viimaste kümnendite jooksul on kättesaadavusindikaatoritest saanud oluline linna- ja transpordiplaneerijate töövahend. Loengus käsitleb Willberg kättesaadavuse mõistet, selle aspekte ja erinevaid modelleerimismeetodeid. Samuti tutvustab ta loengus ruumilise kättesaadavuse teemalisi uuemaid uuringuid, nt modaaljaotust, ajaliselt dünaamilisi liikumisvõimalusi, keskkonnatingimuste vaheldumist ja teisi liikumiskulusid arvesse võtvaid meetodeid.		Prof. Harvey Miller Ohio Osariigi Ülikool 14. aprillil kell 13:00–14:00. Loeng on inglise keeles. Miks on kestlikule liikuvusele üleminek nii raske? Mõned tähelepanekud tuleviku kohta Prof. Harvey Miller on Ohio Osariigi Ülikooli geograafiaprofessor ning linna- ja regionaalanalüüsi keskuse juhataja. Tema uurimistöö keskendub geoinformaatika ja transpordivaldkonna seostele. Sh käsitleb prof. Miller transpordi sotsiaalsete ja terviseaspektide, säästliku liikuvuse, kättesaadavuse ja inimmõõtmeliste kogukondadega seotud küsimusi. Oma uurimistöös tugineb prof. Miller geoinformaatika ja ruumianalüüsi meetoditele ning ajalis-ruumiliselt detailsetele liikuvusandmestikele. Prof. Miller on pälvinud mitmeid tunnustusi, sh Edward L. Ullmani auhinna Ameerika Geograafiaassotsiatsioonilt. Ta on üle 200 teaduspublikatsiooni autor. Oma loengus käsitleb prof. Miller kestlikule liikumisele ülemineku temaatikat. Inimeste liikuvus on linnade arengu keskmes olev küsimus ning linnade toimimine ja jätkuv kasv mõjutavad omakorda meie ühist tulevikku. Kasvava rahvaarvu ja globaliseerumise kontekstis mõjutavad 20. sajandi jätkusuutmatud transpordiotsused oluliselt 21. sajandi toimetulekut ja kestlikkust. Peame väljuma jäigast ja saastavast autokesksest kultuurist, et luua painduvat, kestlikku ja muutustega kohanevat liikumiskultuuri, mis toetub paljudele omavahel lõimitud liikumisviisidele. Ülemineku teostumine on aga kompleksne ja sotsiaalselt keerukas ülesanne. Oma loengus arutleb prof. Miller linnade seiresüsteemide uue põlvkonna lahendustega seotud teadustöö üle, mis võtab arvesse temaatika komplekssust, määramatust ja huvide vastuolulisust, võimaldab juhitud eksperimenteerimist ning loob koostööd ja teadmiste koosloomet toetavat keskkonda. Ta toob esile seire-põhise lähenemisnurga peamised teaduslikud probleemid, saavutused ja laiemad mõjud transpordi- ja linnateaduse valdkonnale.		Mari Jüssi Transpordiamet 20. aprillil kell 12:15–13:30 Ühistranspordi korraldamine Mari Jüssi töötab liikuvuseksperdina Transpordiametis. Jüssi on õppinud keskkonnakaitseteadusi Helsingi Ülikoolis ja täiendanud end strateegilise keskkonnamõju ja säästva liikuvuse planeerimisega seotud teemadel. Üle 20 aasta tegutses Jüssi Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuses erinevate säästva liikuvuse ja strateegilise planeerimise ja teadlikkuse tõstmise projektides. Jüssi on Eesti Rattarikkaks! algatuse käivitaja, Tallinna rattastrateegia, Tallinna regiooni säästva liikuvuse strateegia ning Eesti ühistranspordi arenguprogrammi kaasautor. Oma loengus annab Mari Jüssi ülevaate ühistranspordi rollist liikuvussüsteemis, arengutrendidest Eestis ja rahvusvaheliselt. Ta räägib ühistranspordi liikidest ja nende seostest maakasutuse ning teiste liikumisviiside ja teenustega. Ta tutvustab ühistranspordi teenuse, kasutamise ja teenusetaseme peamisi indikaatoreid, andmeallikaid ja planeerimise tööriistu. Samuti käsitleb Jüssi ühistranspordi korraldust ja majandamispõhimõtteid Eestis nii üleriigilisel, regiooni- kui ka kohalikul tasandil ning väljakutseid ruumilisel planeerimisel.
Kaasprof. Margit Keller Tartu Ülikool 27. aprillil kell 12:15–13:30 Suur siire Eesti liikuvussüsteemis: milliseid muutusi peetakse vajalikuks ja võimalikuks? Margit Keller on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor, rühmagrandi “Eesti energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemi ümberkujundamine Teise Suure Siirde lävel” vastutav täitja ning hiljuti loodud TÜ kestliku arengu keskuse juhataja. Kelleri uurimistöö keskendub ühiskondlikele muutustele, eeskätt argielu harjumustele kestliku siirde laiemas raamistikus. Keller õpetab magistriastmes sotsiaalse muutusega seotud õppeaineid. Oma loengus vaatleb kaasprof. Keller liikuvust Eestis kui sotsiotehnilist süsteemi, mis on “lukustunud” autostumisse. Suure Siirde uurimisprojekti raames viidi kaasprof. Kelleri juhtimisel eelmisel kevadel läbi nn Delphi uuring ehk eksperdiküsitlus. Küsitluses lasti asjatundjatel hinnata, milliseid sekkumisi –  lumekoristusest ja rattateedest kuni protestiaktsioonideni – peeti vajalikuks ja võimalikuks nii lühemas kui kaugemas ajavaates. Uuringu tulemuste põhjal otsiti üheskoos vastuseid sellele, kes ja kuidas peaks muutuste juhtimiseks ohjad haarama, kas asi on tehnoloogia arengus, linnaplaneerimises või hoopis inimeste mõtteviisis.		Prof. Hans Orru Tartu Ülikool 4. mail kell 12:15–13:30 Kuidas mõjutavad liikumisvalikud linnakeskkonnas meie tervist? Hans Orru on Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor ja üks juhtivatest keskkonnatervise teadlastest Eestis. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on välis- ja sisekeskkonna mõju inimeste tervisele ning ta on keskendunud oma töös tervisemõjuritele nagu õhusaaste, äärmuslikud õhutemperatuurid ja müra. Orru on juhtinud mitmeid rahvastikupõhiseid keskkonnaterviseuuringuid, läbi viinud üle-euroopalisi õhusaaste tervisemõju hinnanguid ning panustanud ka keskkonnatervise riskide tunnetamise valdkonda. Oma loengus räägib prof. Orru erinevate liikumisvalikute tervislikkusest ning ümbritseva keskkonna mõjust nendele valikutele. Nii mõjutavad transpordi tekitatavad õhusaaste ja müra meie tervist ning vähendavad inimeste soovi liikuda jalgsi või jalgrattaga. Aktiivsete transpordivalikutega väheneks aga keskkonnasaaste ning suureneks inimeste füüsiline aktiivsus, mille on positiivne mõju rahvatervisele. Loengus näidatakse kui suured on need negatiivsed ja potentsiaalsed positiivsed mõjud ning arutatakse kuidas me saame muuta liikumisvalikuid linnades ja millist tervisekasu see võiks kaasa tuua.		Õnne Kask Hendrikson & Ko, Tallinna Ülikool, Groningeni Ülikool 11. mail kell 12:15–13:30 Liikuvusuuringute koostamise ja rakendamise praktika Eestis Õnne Kask on Hendrikson & Ko liikuvusspetsialist. Paralleelselt omandab Õnne doktorikraadi nii Tallinna Ülikoolis kui Groningeni ülikoolis Hollandis. Kask läks pärast gümnaasiumi lõppu Hollandisse õppima, kus omandas esmalt rakenduskõrghariduse ja hiljem magistrikraadi ruumilises planeerimises Wageningeni ülikoolis. Viimased kaks aastat enne Eestisse naasmist oli Kask nooremteadur Groningeni ülikoolis, kus viis projektijuhina läbi kaks rakenduslikku teadusprojekti ühistranspordi ja multimodaalse liikuvuse teemal koostöös kohalike omavalitsuste ja transpordi planeerijatega. Täna on Kask ka aktiivne MTÜ Rattaga kooli liige. Oma loengus käsitleb Õnne Kask liikuvusuuringute koostamise ja rakendamise praktikaid Eesti ruumilises planeerimises. Hendrikson & Ko-l on pikaaegne kogemus nii üldplaneeringute kui detailplaneeringute koostamisel. Paralleelselt on alates 2016. aastast läbi viidud erinevaid liikuvusuuringuid, sh näiteks Tallinnas superministeeriumi hoonele ja Tallinna Ülikoolile, samuti suuremas skaalas näiteks Valga, Viimsi ja Rae valdadele. Kuigi täna puudub otsene seadusandlus liikuvusuuringute rakendamiseks planeeringutes, siis üha rohkem tekib arusaam, et planeeringutes ei saa keskenduda vaid autode liikumisele, vaid tuleb lähtuda nii säästvama liikuvuse printsiipidest kui ka parema ligipääsu rakendamisest kõigile ühiskonna gruppidele. Loengus tutvustab Kask liikuvusuuringute metoodikat, nende rakendamise praktikat ja kuidas Hendrikson & Ko täna säästva liikuvuse põhimõtteid oma erinevate projektidega seob.
Kaasprof. Huyen Le Ohio Osariigi Ülikool 18. mail kell 12:15–13:30. Loeng on inglise keeles. Kuidas mõjutavad tegevusruum ja kokkupuude keskkonnariskidega meie heaolu? Huyen T. K. Le on Ohio Osariigi Ülikooli geograafia osakonna kaasprofessor ning ülikooli jätkusuutlikkuse instituudi põhiliige. Tema uurimistöö keskendub peamiselt kolmele teemale: 1) jätkusuutlik linnatransport, 2) igapäevase liikumise ja tegevusruumi käigus toimuva keskkonnatingimustega kokkupuute mõju inimeste füüsilisele ja vaimsele tervisele, 3) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju transpordile, energiatõhususele ja keskkonnale laiemalt. Prof Le on liige TRELISe ja Golden Compassi programmides, mis keskenduvad naisteadlaste arengule ja võimestamisele ruumianalüüsiga seotud teadustes. Oma loengus räägib Prof Le keskkonnariskidele avatusest ja nende mõjust meie igapäevases tegevusruumis. Senised uuringud on näidanud keskkonnaekspositsiooni võimalikku mõju meie subjektiivsele heaolule, kuid heaolu, tegevusruumi ja keskkonnatingimustega kokkupuute vahelised seosed on veel ebaselged ja põhjalikumat käsitlemist vajav valdkond. Prof Le käsitleb neid küsimusi nutitelefonipõhises tegevusruumiuuringus, mis vaatleb looduse ja õhusaastega kokkupuute mõju enesetundele ja heaolule. Uuringutulemused näitavad, et tegevusruumi ulatus ja loodusaladega kokkupuude on positiivselt seotud lühiajalise, kuid mitte pikaajalise subjektiivse heaoluga. Aktiivsete liikumisviiside kasutajate (nt jalgratturid ja jalakäijad) jaoks on loodusega kokkupuude suurema mõjuga kui teiste liikumisviiside kasutajate puhul. Kokkupuude õhusaastega vähendab inimeste heaolu.		Dr. Karl Saidla Tartu Ülikool 19. mail kell 12:15–13:30. Loeng on inglise keeles. Aktiivne liikumine – mis, miks ja kuidas? Karl Saidla õpib Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute laboris järeldoktorantuuris, kus tema uurimistöö võrdleb Tartu ja Helsingi rattaringlussüsteemide rajamist ja edutegureid otsusetegemise vaatenurgast. Üldisemalt keskendub tema uurimistöö sellele, millised lähenemised toetavad ja suurendavad aktiivsete liikumisviiside kasutust. Teda paelub Põhjamaade kontekst, sest seda saab võrrelda tema kodumaa, Kanada, olustiku ja tingimustega. Oma doktoritöös võrdles ta jalgsi liikumise, rattasõidu ja ühistranspordi kasutamise edendamist Ottawas ja Helsingis. Oma loengus käsitleb Dr. Saidla aktiivsete liikumisviiside temaatikat erinevatest perspektiividest, sh tervise, keskkonna, ühiskonna ja majanduse vaatenurgast. Ta annab ülevaate seotud poliitikakujundusest ja otsusetegemise protsessidest. Loeng avab poliitilise konteksti rolli ja võimalikke strateegiaid aktiivsete liikumisviiside osakaalu suurendamiseks ja käitumismuutuse esilekutsumiseks.