Loengud 2025
Avalik veebiloengute sari “Liikuvusanalüüs ja planeerimine inimmõõtmeliste linnade jaoks” 2025
Tartu Ülikooli mobiilsusuuringute labori korraldatud loengusari otsib vastust küsimustele, kuidas toetada sotsiaalselt ja keskkondlikult jätkusuutliku liikuvuse ja kestliku linnaruumi kujundamist liikuvusanalüüsi ja transpordiplaneerimise kaudu ning toetada uue põlvkonna ekspertide järelkasvu. Loengud käsitlevad transpordipoliitikat ja liikuvusega seotud strateegilist ja ruumilist planeerimist, sotsiaalse muutuse juhtimist, transpordi ja liikuvuse sotsiaalseid, keskkonna- ja terviseaspekte, kättesaadavuse kontseptsiooni, liikumisviide eripärasid ja lõimimist ning uusi andmekogusid ja meetodeid liikuvusanalüüsis ja transpordiplaneerimises.
Loengusari toimub 2025. aastal juba neljandat korda ning kõik senised loengud on järelevaadatavad. Loengusari toimub Tartu Ülikooli geograafia magistriõppekava “Liikuvusanalüüs planeerimises” õppeaine raames, kuid on avatud kuulajatele ka väljaspool ainekursust.
Registreerumine 2025. a loengusarjale on avatud. Registreeruda saad SIIN.
Tehnilise teostusega aitab Tartu Ülikooli visuaalmeedia talitus.
Täiendav info: Siiri Silm (siiri.silm [@] ut.ee), Age Poom (age.poom [@] ut.ee) ja Martin Haamer (martin.haamer [@] ut.ee).
Mobility Lab of the University of Tartu
 |
 |
 |
||
PhD Pille MetspaluHendriksonDGE, Tartu Ülikool, 20. märts, 14:15–15:30 |
Kaidi PõldojaPaco-Ernest UlmanTallinna Linnaplaneerimise Amet 3. aprill, 14:15–15:30 |
PhD Benjamin BüttnerMüncheni Tehnikaülikool (TUM) 10. aprill, 14:15–15:30 |
||
Liikuvus üldplaneeringutes ja koostatavas üleriigilises planeeringus |
Tallinna liikuvuskeskkonna strateegiline areng – andmeanalüüsist elluviimiseni |
„Läheduse lillede“ meetodist 15-minuti linna kontekstis |
||
| Pille Metspalu on ruumilise keskkonna planeerija, kes põhitööd teeb konsultatsioonifirmas HendriksonDGE. Ta on ka ruumilise keskkonna planeerimise teadur Tartu Ülikooli geograafia osakonnas. Olles koostanud sadakond omavalitsuse üldplaneeringut ja kümneid riigi tasandi planeeringuid, omab Pille mitmekülgset kogemust ruumilises planeerimises ja on Eesti juhtivaid ruumilisi planeerijaid. Pille on Eesti Planeerijate Ühingu asutajaliige ja juhatuse liige. |
Kaidi Põldoja on arhitekt ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ruumiloome osakonna juht. Tema töö keskmes on Tallinna linnaruumi kujundamine, pürgides kestliku, kaasava ja läbimõeldud ruumi loomesse. Oma tööga soovib Kaidi parandada linnakeskkonna kvaliteeti kõigi jaoks. Ta on üks Putukaväila autoritest ning tema töö toetab rohetaristu integreerimist linnaplaneerimisse. Samuti seisab Kaidi selle eest, et linnatänavad oleksid enamad kui vaid transpordikoridorid. Paco-Ernest Ulman on arhitekt ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ruumiloome osakonna arhitekt-linnaplaneerija. Tema töö keskendub ruumiliste visioonidokumentide loomisele, mille näideteks on Putukaväil, Tallinna lennujaama ja Ülemiste City ruumiline visioon ning Kristiine liikuvussõlm. Paco on omandanud kogemusi mitmes arhitektuuribüroos ja on arhitektuuribüroo Model Arhitektid kaasasutaja. |
Benjamin Büttner on Müncheni Tehnikaülikooli linnastruktuuri ja transpordiplaneerimise õppetooli asejuhataja ning kättesaadavuse planeerimise uurimisrühma juhataja. Tema uurimistöö keskendub intermodaalsete kättesaadavuse instrumentide väljatöötamisele, mis aitaksid toetada ruumilisi otsustusprotsesse. Benjamin on „EIT Urban Mobility“ programmi doktorikoolitusvõrgustiku juht ja NECTARi võrgustiku aseesimees. Ta on ka teadusajakirja „Journal of Urban Mobility“ peatoimetaja ning selle rubriigi „Accessibility in Networks and Spatial Economics” toimetaja. | ||
| Loengus tutvustab Pille inimeste liikuvuse teema kajastamist värsketes üldplaneeringutes ja praegu koostatavas Eesti üleriigilises planeeringus 2050. Pille avab senist praktikat, mil viisil on kasutatud planeeringutes liikuvusuuringute tulemusi ning kas ja kuidas liikuvusandmed planeeringuprotsesse mõjutavad. Ta tutvustab põgusalt üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumeid ja nende seost liikuvuse teemaga (nt nn ühe tunni Eesti kontseptsioon). | Loengus käsitletakse kestlikku linnaliikuvust, multimodaalseid liikuvuskeskuseid ja rööbastranspordi tulevikku Tallinnas. Arengustrateegia „Tallinn 2035“ sõnastab: Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse selgrooks on rööbastransport. Tallinna arengu võtmeküsimus on see, kuidas pakkuda isikliku sõiduauto kasutamisele tõsiseltvõetav alternatiiv, kasutades ära Tallinna regiooni rööbastranspordi potentsiaali ja sidudes eri liikumisviisid hästitoimivaks tervikuks. Loeng annab ülevaate, milline on Tallinna strateegiline visioon inimkeskse ja kestliku liikuvuskeskkonna loomiseks, millised on parimad uued praktikad teadmispõhiste ruumiotsusteni jõudmiseks ning lähiaastate suurinvesteeringud kontseptsiooni realiseerimiseks füüsilises ruumis. | Oma loengus tutvustab Benjamin „läheduse lillede“ meetodit 15-minuti linna planeerimise kontekstis. Meetod toetab koduasumite koostöist arendamist, kaasates protsessi nii planeerijad kui ka elanikud ja selgitades nende tegelikke vajadusi. Meetod rõhutab kohaliku konteksti olulisust, et muuta teenused, hüved ja sotsiaalse suhtluse võimalused lähipiirkonnas kättesaadavaks. Sellest põhimõttest lähtumine tugevdab kogukonna kerksust jalakäidavuse, kohaliku majanduse ja kestlike käitumisharjumuste juurdumise toetamise kaudu. Nii luuakse kohanemisvõimelisi linnaruume, mis vastavad erinevate sotsiaalsete rahvastikurühmade muutuvatele vajadustele. | ||
 |
 |
 |
||
Kaasprofessor
|
Emeriitprofessor
|
Kaasprofessor
|
||
Kuidas meie liikumiskeskkond meid mõjutab? |
Transpordiplaneerimise dilemma: kas elektrirattalinn on võimalik? |
„Plangineerimise“ identiteedi poole: Õppetunnid ruumilise planeerimise ja transporditehnika magistriprogrammist |
||
| Age Poom on Tartu Ülikooli geograafia osakonnas linnakeskkonna kaasprofessor ja mobiilsusuuringute labori juhataja. Oma uurimistöös tegeleb Age inimeste liikuvuse, kestliku linnaruumi ja keskkonnakokkupuute teemadega. Seejuures on tal pikaajaline mobiiliandmetel põhinevate liikuvusuuringute teostamise ja seotud andmetaristu arendamise kogemus. Age on ka Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse ekspert ja teaduajakirja „Big Data & Society“ toimetuskolleegiumi liige. | K. W. Axhausen on ETH Zürichi transpordiplaneerimise emeriitprofessor. Ta on töötanud ka Leopold-Franzensi, Innsbrucki, Imperial College Londoni ja Oxfordi Ülikoolis. Ta on viimase 40 aasta jooksul tegelenud liikumiskäitumise mõõtmise ja modelleerimisega, andes olulise panuse teaduskirjandusse inimeste eelistuste, liikumiskäitumise mikrosimulatsiooni, kättesaadavuse, reisiaja ja selle komponentide hindamise, parkimiskäitumise, tegevuste ajastamise, sotsiaalvõrgustike ja reisipäevikute andmete kogumise valdkonnas. Tema praegune töö keskendub elektrijalgrattalinna projektile. | Miloš N. Mladenović on kaasprofessor Aalto Ülikooli inseneriteaduskonna ruumilise planeerimise ja transpordiinseneeria töörühmas. Tema uurimissuunad hõlmavad ühiskonna ja uute liikuvustehnoloogiate vastastikust mõju ning otsusetegemise meetodite ja planeerimisprotsesside arendamist. Miloš on lugenud mitmesuguseid kursusi transpordisüsteemide poliitika, planeerimise, modelleerimise, juhtimise ja projekteerimise alal. Ta on olnud ruumilise planeerimise ja transporditehnika magistriprogrammi asejuht ning on praegu kestliku linnaliikuvuse siirde magistriõppekava programmijuht. | ||
| Oma loengus käsitleb Age liikumiskeskkonna kvaliteeti, kõrge kvaliteediga keskkonna kättesaadavust, seotud sotsiaalruumilisi erinevuseid, inimeste eelistusi ja liikumiskäitumisele avalduvat mõju. Kiirelt arenevat uurimissuunda avab ta mitmekesiseid liikumis-, keskkonna- ja (bio)sensorandmeid kasutavate uuringutega näitel. Lähemalt tutvustab Age laboritingimustes teostatud pilgujälgimise ja emotsioonide tuvastamise uurimistööd keskkonnatingimuste mõjust jalakäijate heaolule. | II maailmasõja järgne konsensus, et lisanduvad sõidutee- ja raudteevõimsused on lahendus kõigile transpordiprobleemidele, on praeguseks lagunenud. Mõistetakse, et need lahendused toovad kaasa kasvuhoonegaaside suured heitkogused ja ummikute leevendamise ajutisuse. Loeng käsitleb nimetatud transpordipoliitika dilemmat ja pakub välja suunamuutuse mootorsõidukitelt elektrijalgratastele kui dilemma võimaliku lahenduse. Loengus esitletakse teemat Zürichi juhtumiuuringu näitel, mille raames on tehtud üksikasjalik projekteerimis- ja modelleerimistöö. |
Linnad on üleilmselt läbimas siirdeprotsesse, mille on tinginud heaolu mitmikkriis ja tehnoloogise häire surve. Planeerijad ja insenerid seisavad silmitsi mitmesuguste väljakutsetega, et siirdeprotsessis jõuda kestlike lahendusteni, samas kui maakasutuse ja liikuvussüsteemide valdkond kipub siirdeprotsessis maha jääma. Sotsiaal-tehniliste keerukuste lahendamiseks on vaja uusi kontseptsioone, oskusi ja identiteete nii hariduses kui ka praktikas. Loeng käsitleb Aalto Ülikooli ruumilise planeerimise ja transporditehnika magistriprogrammi arendusprotsesse ning pakub mõtteainet 21. sajandi linna- ja liikuvussüsteemide „plangineeride“ teadmiste, oskuste ja identiteedi kohta. |
||
